x

TERE TULEMAST TALLINNA FILHARMOONIA LEHEKÜLJELE!

Edasiliikumiseks tee oma valik

Sündmuste kalender

26.–28. jaanuaril toimus Brüsselis Flagey’ kultuurikeskuses “Arvo Pärt Weekend”, mis kuulus iga kahe aasta tagant korraldatavasse festivalisarja “Baltic Sea Festival”, kus iga kord on fookuses üks Balti riikidest. Sel aastal oli kaasatud meie endi suurprojekt “EV 100” ja kes see muu ikka rahvusvahelist publikut eesti teema juurde tõmbab kui Arvo Pärt. Kontserdid, loengud, meditatsiooniõhtud, filmid, interaktiivne digitaalne kooriprojekt ning fotonäitus moodustasid mitmekesise programmi. Esinejate hulgas olid Eesti visiitkaardid EFK, TKO, Risto Joost, Tõnu Kaljuste, Kaspars Putniņš ning Belgia oma staarid klarnetist Annelien van Wauwe, ansambel Revue Blanche, Brüsseli filharmoonikud, Flaami Raadio koor, pianist ning muusikateadlane Waldo Geuns ning prantsuse antropoloog ja sotsioloog David Le Breton. Lisaks märkis festival väga olulise koostöö algust Arvo Pärdi keskuse ja Flagey’ vahel – Pärdi keskust tutvustanud tegevjuht Anu Kivilo ja Michael Pärt kinnitasid publikuga vesteldes, et uue maja valmides saab koos belglastega hakata arendama veel mitmekesisemaid avalikke kultuuri- ja haridusprogramme, korraldama heliloojate residentuure jms.

 

Peamised kontserdid olid kõik ette välja müüdud ning päädisid ovatsioonidega. Külastades kaht vaid eesti muusikutega kontserti oli põnev jälgida saali reaktsiooni. 27. jaanuaril toimunud kontserdil esinesid EFK, TKO ja Joost. Esimeses pooles tuli Belgia esiettekandele kohaliku populaarse tšellisti ja helilooja Jean-Paul Dessy’ “Requiems”. Selle teksti oli kokku pannud prantsuse teoloog Jean-Yves Leloup kuue suure tsivilisatsiooni pühatekstidest: sanskriti, araabia, heebrea, aramea, kreeka ja ladina keelest. Reekviem tähistab siin rahu pärast sõda ja sõna mitmuses kasutamine annab selleks kuus erinevat võimalust. Dessy otsib erinevate kõlamaailmade kaudu seda üht heli, mis peaks inimest ette valmistama elust lahkuma. Publiku heakskiit oli tormiline, kuigi eestlasele võis see mõjuda kui hommage Pärdile või isegi täpsemalt teises pooles kõlanud “Te Deumile” – niivõrd palju oli kuulda mõjutusi ja isegi sarnaseid struktuurikasutusi. Seetõttu kaotaski kontserdi teine pool ehk pisut oma emotsionaalset jõudu. Pärdi “Te Deumile” oli ka Flagey’ delikaatsel akustikal kahetine mõju. Tegemist on 1930-ndatel ehitatud uhke ringhäälinguhoonega, mille kaks stuudiot on ümber ehitatud ideaalse kõlaga kontserdisaalideks. Kõik detailid on imeliselt kuulda, samas pole jäänud jälge kuivast stuudioakustikast. Kuid fortissimo kohtades ületas orkester koori, inimhääle jõust jäi puudu, ja orkestri ületas omakorda täielikult avatud kaanega klaver, mis jättis hetkeks ülekeeratud võimenduse tunde. Väga ilusaid hetki pakkus aga III koor, mille liikumisi sai nautida i l m a soprani ülemvõimuta. Leebeks lisalooks esitati veel imekaunis “Vater unser”.


28. jaanuari kontserdil kõlas a cappella ja elektroonikaga eesti koorimuusika EFK ja Putninši esituses. Mõlema kontserdipoole esiloona sai kuulda värskeimat kooriloomingut (live)elektroonilise taustaga: kõigepealt Ülo Kriguli “Vesi ise” (2015) Ilmar Laabani tekstile – aeglase, kuid püsiva mõjuga lugu, kus kuuleb justkui vee struktuuri helides ja rütmides. Nagu tekiksid ürgmeres häälikutest sõnad, mis järgmise vastuvoolu lainega jälle lagunevad, nagu tekivad ja lagunevad ka Laabani sõnad. Järgnenud Pärdi “Magnificat”, “Zwei Beter” ja “Nunc dimittis” olid kokkuvõttes pisut uinutavad, viimasena kõlas õnneks veel “Dopo la vittoria”. Kontserdi teise poole algus jäi kahjuks esimese poole alguse varju, kuna Flagey’ poolt tellitud ja esiettekandele tulnud Liisa Hirschi “Lines” sulandab Kriguli looga mõneti sarnaselt elektroonikat inimhäältega. Kontserdi puänt saabus Veljo Tormise “Jaanilaulude” ja “Raua needmisega” – korraga oli keset akadeemilist nüüdismuusikat ja põhjamaist tasakaalukust selline imelik salajas hoitud vägi, lihtsad, aga kummaliselt kaasahaaravad viisijupid – polegi Tormist sellise nurga alt märganud. Ka publik ei hoidnud end pärast esimest ehmatust kiiduavaldustega vaos.

 

 Eestlasi oli muidugi tol nädalavahetusel kontserdisaali kogunenud lähemalt ja kaugemalt, aga ka kõike näinud brüssellaste südamete vallutusretke eesti muusikaga võib pidada õnnestunuks!

 Maarja Leemet, ajakiri Muusika

Loe vanemaid uudiseid